Premia 65
käsitöökaramell, meespensionärid, Olümpia jäätis ja vallutused välisturgudel

6000 tonni jäätist käsitööna

Tallinna Külmhoone jäätistest said kiirelt Nõukogude Liidu ühed nõutumad maiustused. Kuigi Baltikumi suurimas jäätisevabrikus valmis nõutud toodang käsitööna, suutsid usinad jäätisemeistrid põhjatu Nõukogude Liidu turu varustamiseks rekordaastatel valmistada tervelt 6000 tonni jäätist aastas. Suviti töötas tootmine kuuel päeval nädalas kolmes vahetuses ning tavapäraselt naistest koosnenud meeskonda toodi suveks appi ka meespensionärid.

„Kui tänapäeval on jäätised pulga otsas, vahvlikoonuses ning erisugustes pakendites, siis 65 aastat tagasi ei olnud topsijäätised vahvlis, vaid kartongist topsis, mille ostuga sai jäätisesõber kaasa eraldi pulga. Suurklientide jäätis pakiti aga kilekottidesse,“ räägib Aus põnevatest aegadest enne pakendeid ja pulki. Hiljem, kui vahvlitopsid kasutusele võeti, valmisid ka need Tallinna Külmhoones käsitööna, kus küpsetusprotsessi jaoks oli tööl ka eraldi vahvlibrigaad. Vahvlitopsi peale läks paberist silt ning muud pakendit peale ostuga kaasa tulnud salvrätiku jäätisel ei olnudki.

Aivar Ausi sõnul oli jäätise maitsete valik Tallinna Külmhoone esimesel dekaadil pigem tagasihoidlik – tarbija sai valida šokolaadi, vanilje ja karamelli maitsete vahel. 1966. aastal said aga jäätisesõbrad said nautida kakao-, kohvi-, muna-, jõhvika-, kirsi- ja maasikatäidisega koorejäätist ning piimajäätist. Kokku toodeti 60ndate lõpus 21 erinevat sorti jäätist, nende seas nii piima-, koore-, plombiiri- kui ka puuviljajäätised. Kuigi tootmisnumbrid ja maitsete valik aina kasvasid, valmis veel 60ndate lõpus suur osa jäätistest käsitööna.

„Mõned masinad, mis aga toona jäätisemeistreid abistasid, on isegi tänapäeval kasutuses: näiteks pärineb praegu igapäevaselt kasutuses olev legendaarne karamellimasin 1956. aastast. Eesti Piimandusmuuseumist võib leida näiteks nii 1965. aasta jäätise friiseri, mis suudab toota 250-400kg jäätist tunnis, kui ka Eskimo generaatori, mida kasutati Eskimo jäätise ja glasuurkohukeste tootmiseks,“ räägib Aus Tallinna Külmhoone esimestest tootmismasinatest, mis ka täna suure koguse jäätise tootmisega edukalt hakkama saaksid.

MOSKVA OLÜMPIAMÄNGUD JA REGATI JÄÄTIS

Nõukogude aega Tallinna Külmhoones jäävad meenutama mitmed eritellimusel valmistatud jäätisesordid, näiteks ENSV 25. aastapäevaks (1965) toodetud plombiir, Tallinna jäätis 1974. aastal või 1980. aasta, kui Moskva Olümpiamängude Pirita purjeregatiga seoses tuli turule Regatt.

„Olümpiajäätise tegemine oli Külmhoonele tohutu au ning selline üritus vääris tõeliselt nooblit jäätist ehk üht tõsiselt koorest pulgajäätist. Regati retsept ei ole aastate jooksul muutunud, mistõttu on kõigil, kes ihkavad maitsta 1980. aasta olümpiamaitseid, võimalik seda ka kümneid aastaid hiljem teha,“ kinnitab Aus. Lisaks pulgajäätisele on see legendaarne koorene headus nüüd saadaval vahvlitopsis, pooleliitrises topsis ning perepakendis, lisaks nii vanilje- kui ka šokolaadimaitselise briketina.

Regati saabumisajaks olid väiksemad jäätiseid tootvad piimakombinaadid juba suletud ning kõik eestlaste jäätisevarud toodeti edaspidi Tallinna Külmhoones. Lisaks toodi turule veelgi uusi maitseid ning jäätiste koostistes loobuti kartulijahu ja želatiini kasutamisest. Tallinna Külmhoones pea pool sajandit töötanud Jevdokia Jakunina, hellitavalt Dusja, mäletab, kuidas 70ndatel toodi 8-kilosed kanistrid maitsvaid siirupeid Bulgaariast, naturaalsed mahlad saabusid jäätise tootmisesse aga kunagisest Moldaaviast.

Südamesse pugenud klassikud

Aus kinnitab, et kuigi jäätise tootmine on aja jooksul tohutult arenenud, on Premia jäänud traditsioonidele truuks: koorejäätised valmivad vaid puhtast 40% rõõsast koorest, jäätistest ei leia säilitusaineid, transrasvhappeid ega kunstlikke lõhna- ja maitseaineid.

„Aastate jooksul on välja kujunenud ka eestlaste lemmikjäätised ja -maitsed. Kui ihatakse prisket ampsu võetakse Eriti Rammusad jäätised, kui kindlat klassikut, siis eelistatakse Väikest Tomi või legendaarset Regatti. Lapsed on aga truud mahlajäätiste tarbijad,“ räägib Aus eestlaste lemmikutest.

Maitsetest on endiselt esikohal vanilje- ja šokolaadimaitseline jäätis. Lisaks ka uued tulijad – piparmündi-, maasika-, mango-, šokolaaditükkide ja pohlamoosiga jäätis, millest nõukogude ajal ei osatud unistadagi. „Julgematest katsetustest saame välja tuua kilu- ja sinihallitusjuustujäätise, mis olid ehk liigagi julged maitsed, kuid selline Premia on – alati üllatusi täis,“ muigab Aus.

Võrreldes 60ndate aastatega, mil peolettidelt võis leida 21 erinevat jäätist, läheb Premia 2021. aasta suvele vastu umbes 80 jäätisega. „Kui nõukogude ajal ei osanud keegi mõeldagi, et jäätis on ühel päeval pakendis, siis nüüd on jäätise maitse inspireeritud hetke kuumimatest staaridest, kes ka eriilmelisi pakendeid ehivad,“ vihjab Aus koostööle Nublu ja Vanamehega.

Kuigi liinid on läinud moodsaks ja uhkeks, jäätisemaitseid on lõputult juurde tulnud, siis paljud protsessid on Premias siiani käsitöö, näiteks armastatud karamelli valmistamine ning neljaliitriste jäätisevannide täitmine. Lisaks kodumaise tarbija rõõmustamisele on Premia jäätised jõudnud ka kaugele Aasiasse. Nii leiab Eestis valminud jäätist Hongkongist, Singapurist ning Taiwanist. Ühtekokku toob Premia igal aastal jäätisesõpradeni nii kodu- kui ka eksportturgudel ca 5000 tonni jäätist.